Kas võimsusturu loomine aitab toetada Austraalia taastuvenergiale üleminekuks vajalike energiasalvestussüsteemide kasutuselevõttu? See näib olevat mõnede Austraalia energiasalvestusprojektide arendajate seisukoht, kes otsivad uusi tuluallikaid, mis on vajalikud energia salvestamise elujõuliseks muutmiseks, kuna varem tulus sagedusjuhtimise abiteenuste (FCAS) turg on küllastumas.
Võimsusturgude kasutuselevõtt maksab dispetšerjuhitavatele tootmisüksustele vastutasuks selle eest, et nad tagavad oma võimsuse kättesaadavuse ebapiisava tootmise korral, ning need on loodud tagama, et turul on piisavalt dispetšerjuhitavat võimsust.
Austraalia energiajulgeoleku komisjon kaalub aktiivselt võimsusmehhanismi kasutuselevõttu osana oma kavandatud Austraalia riikliku elektrituru ümberkujundamisest pärast 2025. aastat, kuid on mure, et selline turukujundus hoiab söeküttel töötavaid elektrijaamu elektrisüsteemis ainult kauem töös. Seetõttu on võimsusmehhanism suunatud ainult uutele võimsustele ja uutele nullheitega tehnoloogiatele, nagu akusalvestussüsteemid ja pumphüdroenergia tootmine.
Energy Australia portfelli arenduse juht Daniel Nugent ütles, et Austraalia energiaturg peab pakkuma täiendavaid stiimuleid ja tuluallikaid, et hõlbustada uute energiasalvestusprojektide käivitamist.
„Akusalvestussüsteemide majanduslik seispunkt sõltub endiselt suuresti sagedusjuhtimisega abiteenuste (FCAS) tuluallikatest, mis on suhteliselt väikese mahutavusega turg ja mille konkurents võib kergesti minema pühkida,“ ütles Nugent eelmisel nädalal Austraalia energiasalvestus- ja akude konverentsil.
Seetõttu peame uurima, kuidas akutoitel energiasalvestussüsteeme kasutada energia salvestamise võimsuse ja paigaldatud võimsuse põhjal. Seega tekib ilma sagedusjuhtimise abiteenusteta (FCAS) majanduslik puudujääk, mis võib vajada alternatiivseid regulatiivseid korraldusi või mingisugust võimsusturgu uute arenduste toetamiseks. Pikaajalise energia salvestamise majanduslik puudujääk muutub veelgi suuremaks. Näeme, et valitsusprotsessidel on selle puudujäägi ületamisel oluline roll.
Energy Australia teeb ettepaneku rajada Latrobe'i orgu 350 MW/1400 MWh akudega salvestussüsteem, et kompenseerida Yallourni söeküttel töötava elektrijaama sulgemisest 2028. aastal tingitud võimsuskaotust.
Energy Australial on lepingud ka Ballarati ja Gannawarraga ning leping Kidstoni pumpelektrijaamaga.
Nugent märkis, et Uus-Lõuna-Walesi valitsus toetab energia salvestamise projekte pikaajalise energiateenuste lepingu (LTESA) kaudu, mis on kokkulepe, mida saaks teistes piirkondades korrata, et võimaldada uute projektide arendamist.
„Uus-Lõuna-Walesi kuberneri energia salvestamise leping on selgelt mehhanism turustruktuuri ümberkujundamise toetamiseks,“ ütles ta. „Osariik arutab mitmesuguseid reformiettepanekuid, mis võiksid samuti vähendada sissetulekute ebavõrdsust, sealhulgas võrgutasude kaotamist, aga ka uute oluliste teenuste, näiteks võrgu ülekoormuse leevendamise väärtustamist, et lisada energia salvestamiseks võimalikke tuluallikaid. Seega on äriplaani tulude suurendamine samuti võtmetähtsusega.“
Endine Austraalia peaminister Malcolm Turnbull juhtis oma ametiaja jooksul Snowy 2.0 programmi laiendamist ja on praegu Rahvusvahelise Hüdroenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige. Ta ütles, et uute pikaajalise energia salvestamise arendamise toetamiseks võidakse nõuda võimsustasusid.
Turnbull ütles konverentsil: „Me vajame kauem kestvaid salvestussüsteeme. Kuidas te selle eest maksate? Ilmselge vastus on maksta võimsuse eest. Mõelge välja, kui palju salvestusvõimsust te erinevates stsenaariumides vajate, ja makske selle eest. On selge, et Austraalia riikliku elektrituru (NEM) energiaturg ei saa seda teha.“
Postituse aeg: 11. mai 2022
